ANGELA PILLIROOG

maalin

2012-02-09T04:31:00.020+02:00

my favourite color from angela pilliroog on Vimeo.

segan enda lemmikvärvi:D

öö

2012-02-07T19:22:00.005+02:00

maailma pikim postitus

2012-02-05T22:51:00.011+02:00

et mitte liiga kaua siin metsas kükitada, otsustasime nädalavahetusel helsingisse minna. algne idee oli galeriidesse minna ning kunstipoodi, a jõudsime ainult ühes galeriis käia, kuna inimesed, kelle juures ööbisime, osutusid toredamaks kui arvasime.
see meenutas mulle natuke üht mu sketch(järgmine pilt)

kiasmas oli praegu väljapanek, mis mulle erilist muljet ei avaldanud. pealegi ei ole eriti modernse kunsti ja veiderdamise fänn, a meelde jäi üks pink twinsi töö. suurelt ekraanilt oli eriti äge vaadata (http://www.av-arkki.fi/en/works/defenestrator_en/)

tundub, et soomlastele meeldib ka palju neoonseid värve kasutada. panin seda tähele ka läti modernse kunsti muuseumis.

hiljem kiasmast ära minnes saime enda hostijatega kokku. mõtlesime neile veini viia, aga suures supermarketis müüdi ainult õlut ja siidrit. viisime siis pomelo ja tundus, et läks täppi, kuna nad polnud kunagi enne seda söönud:D poisid, kes meid vastu võtsid, olid väga kenad meie vastu. esimesel päeval oli nende juures väiksem kogunemine ning siis nad näitasid erinevaid kohti. normaalne õlle hind on pubis 5 euri :D a tore oli niisamagi, kuna kõik olid sõbralikud ja veetsin parimat aega.

järgmisel päeval läksid nad rulaparki, aga jätsid meile võtme, et saaksime magada.. mis oli väga nunnu, kuna magasimegi kella 3ni päeval. üks poistest oli selleks ajaks juba tagasi, aga pidi uuesti miitingule minema. nendega koos olles oli soe ja kodune tunne...nagu oleks paar aastat tagasi keritud, kui ma veetsin aega rulapargis, joonistades ja ajakirju lugedes, samal ajal kui enamus teisi sõpru sõitsid. nad tutvustasid soome hiphopi, rääkisime filmidest, kuna enamus inimesi, kellega sel ajal kohtusime, filmivad muusikavideosi ning lumelaudureid jms..kuigi tegelikult rääkisime kõigest, mis pähe tuli.
kuna ta kohe ära läks, siis mõtlesime karolinaga süüa teha, kuna õhtu oli juba käes ning mõtlesime veel õhtul välja minna. (nüüd läheb blogi korraks karolina ja angela kokasaateks:D)

beebi:D

kuna keegi polnud selleks ajaks tagasi, kui toit valmis oli saanud, siis kuulasime muusikat ja sõime kahekesti. selleks hetkeks oli nende korter nii koduseks saanud, et süües oligi tunne nagu oleksingi kodus:D

...enne väljaminekut istusime 9gagis ja naersime tobeduste üle:D
..ja teised jõudsid ka koju. neil mõlemal oli olnud jälle pikk tööpäev möödas. seekord oli meid vähem ka, kuna pooled läksid ühele hip-hop üritusele, a teised ikkagi viitsisid meid linnapääle viia ja kohtasi näidata. sellest korrast tulevad head mälestused:)

(kahjuks ei viitsinud eriti pilte teha siis enam, a sellel viimasel pildil on ühe baari vetsuuks..nii lahe, et tegin pilti:D)

joonistan

2012-01-28T02:43:00.011+02:00

kuulan zombiet ja joonistan/ work in process

siin olles on taevas hall olnud, alles viimastel päevadel on päike ka välja tulnud. nüüd on siin veel ilusam. läksin täna ateljeesse kui õues oli valge ja ära tulin hilja õhtul. ei mäletagi millal oleks nii kaua joonistanud, aga mäletan, et see on hea tunne. alles lõpetades saab aru, et pole terve päev korralikult söönud ja et muu maailm eksisteerib ka. saingi siis semmilt sõnumi, et nad trtus pidutsevad. mõtlesin, et olen siis metsa sees nohkar ja üritan selle võrra veel rohkem teha. loodan, et sellised päevi tuleb veelgi...et ma tõesti tahan maalida või joonistada, et ma eip teex ennast maha

28.01 ja istusin täna ka ateljees. nüüd on kell pool 4 öösel ja olen ikka siin. lõpetasin poolelioleva, a uut ei alustanud. see on lill, mis mu lauanurgal on. siin pole veel eriti kodune, aga kuna olen praegu ainult laua taga tegutsenud, siis see lill teeb mind rõõmsaks:D

graafikat üle mitme aasta

2012-01-23T15:23:00.004+02:00

uus koht ja kiri hannale

2012-01-16T20:53:00.011+02:00

:)

jõudsin eile lõpuks kohale. tänaseks tundub nagu oleks siin olnud juba mitu päeva, sest nii palju on jõudnud toimuda...ja samas on teadmine, et kaks kuud on veel ees.
kõik on kenam kui ma arvasin. siin on palju puid ja kõik ongi täpselt nagu pekka haloneni maalidel.

vaade toa aknast

..ja vaade ateljee aknast. nii suur soov endalgi midagi teha ning hea on teadmine, et mul selleks eraldi ateljeepind on. ainult, et lakibensiini kaasa ei võtnud ja nemad siin seda ei kasuta. saatke mulle:(

..poeskäik. lähim pood on 3,5 km kaugusel. alles pimedas jõudsime koju. kõndimine läheb kiiresti, kuna siin on tõesti ilus.

kiri hannale

hei!
(huvitav fakt sulle. soomlased ütlevad tervitades hei ja kui head-aega ütlevad, siis hei-hei! siis kui takso pealt maha tulime soome tüdrukutega, siis oli naljakas kuulda kuidas kolm inimest segamini ütlesid heiheiheiheihei, kuigi läksime juba ära:D)

väga nunnu, et kõik tervitavad. kui veel eestis oled, tervita vastu. musita ja kallista. ennast ka!

kõik on suurepärane! kuigi õhtuks olen ikka päris väsinud. siin on palju ilusat loodust. arvan, et see teeb mulle ainult head. see paartimine oli lõpuks ikka päris väsitav + kool ka. siia jõudes sain esimese asjana aru, et see oligi täpselt see, mida tahtsin. puhata ja mõelda. muidu oli raske selleks aega leida. muidugi hakkan kõiki igatsema, aga pärast on siis eriti tore kõiki näha:)
siin on see hea, et saame ise valida, mida teha tahame. oma projektid ja ained jms. saaksin isegi enda ateljee, mis on samas majas, kus viibin. ametlikult pole veel tundides käinud. täna näidati ruume ja tutvusime osade õppejõududega jms. siin on kolm kooli hoonet ja see, mida pildilt nägid, on tegelikult mitu korda suurem, kui tunduda võis. siin on kõik tunduvalt vabam ja kodusem, kui meie koolis ning tundub, et päris hea tase. neil siin tavaaineid pole ja ühel päeval keskendutake ainult ühele ainele, mis on eriti hea. kui ideid tuleb, siis võin enda ateljees oma projektiga tegeleda ning siis vist ei peagi tunnis olema. rahul ja rahulik olen...siin on megahää!

...

kirjutame siis ikka vahepeal. a ainult ära siis kirjuta, kui pole tunnet. minult ka paljud küsivad, a just nüüd tekkis tahtmine kirjutada. (ehk kopeerin seda enda kirja teistele ka, kuna ei jõua kõigile eraldi kirjutada:D)
ole musi!

vanad sketchbookid

2012-01-03T04:39:00.006+02:00

vaatasin vanu sketchbooke. enamus, mis siia postitasin, on siis tehtud kui umbes 13 olin

ega midagi ei oskagi peale hakata selle vaba ajaga. liiga palju sagimist on olnud ning isegi kui mul on armsad sõbrad, pere ja noormees, tahan ma ikka vahepeal täiesti üksi olla, et paremaks ja tugevamaks saada. tavaliselt ma siis maalin, loen raamatuid ja vaatan filme, aga enamasti ei tee ma midagi kasuliku. samamoodi nagu ma viimased kaks päeva olen üksi kodus olnud ning ei saa aru, kuhu aeg on kadunud, mittemidagi tehes. ei tea kas peaks midagi tegema või puhkama nii palju kui võimalik.. aga tavaliselt on see vajalik, et osad asjad selgeks saaks.

täna poodi juuksevärvi ostma minnes oli ilus lumi maha tulnud. lisan ühe värvilise pildi ka siia postitusse, sest see koht tekitab minus alati segaseid tundeid nagu ma poleks eestis.

...ja jälle juukseid värvimas:)

teadsin küll, et kaamera saamisega see kaasneb.. liiga palju kaadreid, ei tea enam mida postitada. üldsegist ei tea mida siin rääkida, kuna täielikult aus ja isiklik ma olla ei saa. minu ümber on kõige hullemad ja huvitavamad inimesed, kellest ma tahaks kõigile rääkida, aga see pole võimalik.. selliste asjade jaoks on isiklik blogi...samas väga isiklike pilte ka siia lisada ei saa, seega ongi selline pool ananüümne blogi :( blogi kriis on jälle

:)

2012-01-02T16:57:00.004+02:00

ja üks pilt veel hindamistest, mille jaan tegi. see on päris hea pilt hindamiste aegsest perioodist. kõik on magamata ja õnnetute nägudega. ega rohkem polegi midagi, selline kiire postitus ongi. hea on puhata, aga kaua ei suuda...täna ehk maalima ning nüüd lähen poodi, et saaks hiljem veel juukseid värvida. loodan, et teie aastavahetus möödus hästi. olge tublid:)

skulptuuri hindamised

2011-12-29T01:07:00.010+02:00

oeh. hindamistest küll enam ei jaksa rääkida. ei hakka siia rahvakunsti ega illustratsiooni asju lisama. skulptuuri hindamised läksid hästi. kõigil läks hästi, väga lahedaid asju oli tehtud. meile poldud ette antud kindlat ruumi, seega igaüks valis ise, kus enda tööd eksponeerib. seega ma siis jooksin üleväsimuse energiaga majapeal ringi ja muudkui ahhetasin, et nii head tööd nagu oleks skulptuuriosakonnas. juhtus kuidagi nii, et kõik inimesed, kellega ühes ruumis enda tööd eksponeerisin, vajasid enda skulptuuri jaoks hämarat ruumi. emma installatsiooni üks osa oli see, kui ta rahulikult luuletust luges. seega meie ruum oli mõnus koht, kuhu hindamistesegaduse müras tulla.

skulptuuri ülesanne oli siis autoportree. ülesanne oli tegelikult üsna kontseptuaalne. oodati rohkem ideed ja palju seletamist. iga sümboli, materjali ja detaili jms kohta. samuti liigitamist mõnda kunstivoolu, eeldades, et oskad põhjalikult seletada, miks just see.

kuna materjal oli vabalt valitav, siis otsustasin järjekordselt endalt vormi võtta. üks eelnevatest ülesannetest oli teha inimene, mis peale vaadates ka reaalselt inimest meenutaks. võtsin tookord endalt toidukilevormi, mis oli täielik õudus ja valulik protsess, eriti üksi tehes. eks peab ikka alati kõike kõige keerulisemalt tegema. õnneks kipsvormi võtmisel oli mul abiline. otsustasin, et tahan terve kuju korraga valmis teha, seega pidin seal kipsi all päris kaua olema. palav hakkas ja muutusin närviliseks, arvasin, et midagi halba võib juhtuda, kuna kips kivistub üsna ruttu. ja kui olekski midagi juhtunud, siis poleks ma sealt kohe välja ka saanud. Tegemise ajal meil raadio mängis ja F. tegi naljakaid kommentaare, niiet ma üritasin suud kuidagi krampis hoida, sest naermine ja liigutamine olid võimatud ja lõpuks ma lihtsalt ei kuulnudki sealt kipskuju alt midagi, mida F. rääkis:D

üks kannatava kunstniku portree protsessist ka juurde:D
ei saa kahjuks juurde lisada seletavat teksti ideest ning materjalikasutuse valikust, kuna kaotasin enda faili, aga usun, et see pole nii kontseptuaalne värk ja on niisamagi vaadeldav.

kodu

2011-12-27T14:04:00.008+02:00

lõpux kodus. jõuluõhtul on kõige kurvem bussist maha jääda ning bussijaama kohvikus istuda ja oodata. ja istuda ja vaadata, kuidas kõik teised ka ootavad. aga enamasti magasid seal lihtsalt mõned purjus inimesed, kes vahepeal tulid juttu rääkima. see tegi tuju halvaks. a bussis oli lahe bussijuht. ma pole küll jõulufilme vaadanud, aga ta ilmselt oleks keegi helge tegelane, kes päästab jõulud. ja muidugi oli hea jõuluõhtuks koju jõuda.

sõin kõhu punni ja järgmine päev tahtsin kohe maalima hakata. suur pingelangus, kuna hindamised olid just läbi saanud. tagasimõeldes oleks see nagu üks pikk päev olnud, kuna magasin iga päev umbes 3 tundi ja selle aja jooksul suutsin mitu korda üles ärgata ja mõelda, kui palju veel teha on. hea, et läbi on ja hea, et nii hästi läks, aga uuesti ei tahaks küll teha. kõige jubedamad hindamised.

ja nagu öeldakse, et art never comes from happiness. peale sellist pingutust ei suuda kaua niisama istuda. mul ju pole siin paides isegi värve ning pühade ajal olid kõik poed kinni. leidsin õnneks soomepappi ning selverist sain odavad lastele mõeldud guaššvärvid ning pintslid. kuna ruumi polnud ja valgust ka eriti mitte, siis leidsin, et voodis on kõige parem valgust üles seada. nii vist on jah, et kui kuskile minna pole, siis voodisse ikka:D nüüd on mul siin pesa. päeva ja õhtul maalin, öösel panen asjad kokku, et saaks magama jääda.

ihhii, paides kannan alati seljas kõige tobedamaid asju, mis mul vanast ajast kappi on jäänud, kuna enamasti paide jõudes panen kõik riided pessu. mõnikord on selleks emme kleidid, mõnikord katkised teksad mõne tobeda t-särgiga. seekord siis kõige barbim öösärk:D

selle aasta jõuluvalgus

joonistamise hindamised

2011-12-20T20:57:00.006+02:00

...ja jälle tegin hommikuni tööd, siis läksin joonistamise hindamistele. ei teagi millal magan. ei oskagi enam magada, kuna tean kui palju veel teha on. üritan täna võimalikult palju ära teha, et homme välja paartima minna. KT jõulupidu, kostüümikas, gennis..tulge ka! poleks uskunud, et joonistamise hindamised lõpevad kursuse parima hindega. nii hea tunne, et läbi, aga homme veel illustratsiooni ning neljapäeval rahvakunsti hindamised. kahjuks ei ole rohkem aega jutustamiseks, hea, et piltegi sai üles laadida. paljudel veel kindlasti praegusel ajal palju tegemist ning kiired ajad, olge tublid siis!
minu päev:

hommik

minu tööd(järgmine pilt ka)

ihii ja teised magamata lapsed

maali hindamised

2011-12-19T18:05:00.005+02:00

Tore on näha, et päris paljud on märku andnud, et jälgivad blogi. Igasugune vastukaja on hetkel nii oluline ja rõõmustab mind, kuna veel päris palju on teha.
Täna oli maali ja skulptuuri hindamine. Sain mõlemad 10ned, aga ei tunne, et vääriksin seda...vähemalt mitte seekord, oleks tahtnud rohkem aega või aega maksimaalselt kasutada, et paremini teha. Homme on erialajoonistamise ja joonistamise hindamine. Olen päris palju hindamistel pildistanud...kas peaksin ka teiste töid siia postitama? (või oleks liiga palju pilte?)

enne hindamisi

2011-12-18T23:18:00.006+02:00

homme maali ja skulptuuri hindamised. viimased lihvid peab veel tegema, varsti valmis.

siis kui teepausid või söömine ei aita, siis panen kertu nohkari prillid ette ja kujutan, et olen asjalik. see aitab, see on juba päris hea nohkari nägu.

atekavärk

2011-12-17T21:33:00.006+02:00

üks jaan loeb muinasjuttu ja teine maalib. hindamiste nädal tulekul ja koos sellega kiired ajad. kahjuks pildi peale ei saa seda kuidagi jäädvustada. ja muidugi irooniline asja juures on see, et kiirelt ei maaligi keegi, lissalt kiirelt peame valmis saama.

minu jaburusroppus. maalisime tormit. see batmani teema läks alateadvuslikult täppi, kuna raudmehe ühes episoodis ta mängis batmani. alles hiljem sain aru.

jaan teeb skulptuuri autoportreed, paula piilub pealt

...ja tegemise sodi.

kuna ma nüüd kaamera sain, siis kas fotode postitamine muutub häirivaks? mida sooviksite näha siin blogis? (ma ikka küsin, a ei tea kelle käest.. avalik blogi, aga võiks samahästi kinnine olla)

17122011

2011-12-17T01:21:00.005+02:00

maali jaoks

2011-12-08T23:55:00.002+02:00

jutustan

2011-12-05T01:34:00.012+02:00

sain vana filmi tagasi, kus oli pilte, mille olemasolu ei mäletanudki enam ja mis tõid nii värsked mälestused, et igat pilti vaadates mäletan nii täpselt, mida ma tundsin ja nägin sellel ajal. pildid on tehtud suvel, kui paides käisin. päevad olid kuumad ja ööd palavad, maalisin päevad ja ööd läbi, sest midagi muud ei tahtnud teha.
need olid head ajad. ma ei uskunud, et ma võiksin veel rõõmu tunda maalimisest. vanasti tundsin rohkem. maalisin öösiti, kuna päeval oli kool. vahest ei läinudki kooli, sest tahtsin kodus maalida.

esimesel pildil on poolik maal, mille tegin esimesena kui paide jõudsin.
päevad möödusid ja F. tuli külla. nii õigel ajal, kuna olin juba kaua ilma inimesteta olnud ning igatsesin ka teda. õnnelik aeg. tema tegi teise pildi. seal pakin juba asju, et tartu tagasi sõita, et siis sealt edasi lätti minna.

tundub nagu see oleks just olnud. nüüd on teistsugusemad ajad tulemas. kallitest ja kõige kallimast eemalolek. mitte kauaks, aga see saab ikkagist raske olema. külm talv tuleb ja mina lähen mõneks ajaks soome. kuulsin, et see koht on metsas ja kool on mäe otsas. eks ma siis kirjutan, kui seal olen.

..ning, emme, ma tean, et sa loed seda. ma tulen varsti paidekoju. tee siis verivorste pohlamoosiga, ma olen juba nädal aega sellest mõelnud:D

...

2011-11-28T16:35:00.001+02:00

15min sketchid

2011-11-24T16:55:00.006+02:00

kolasin eile galeriides ringi üle pika aja. kui endal palju tegemist, siis ei jõua igalepoole, kuhu tahaks jõuda. a kuna oli peetri näituseavamine, siis läksin sealt juba edasi ka kunstnike majja. seal oli liiga palju infot ja vaatamist, et pean veel tagasi minema, a kuna jaan ja mari olid lahkesti nõus mind kaasa võtma, et krokiid minna joonistama, siis sinna kiirustasimegi. olimegi liiga kauaks jäänud vahtima ning mulisema.

koht, kuhu läksime, oli ilmselt kõige undergroundim, kus ma olnud olen. peaaegu nagu labürint, läbi pikkade koridoride jõudsime ikka kohale. kõige paremad kohad ongi peidetud ning meil oli imeilus modell! ja eks oligi underground värk, kuna ega seal palju inimesi polnud. ega pole kunagi olnud, nädalate viisi on seal vaid mõned üksikud, keda huvitab. ma ei tea kuidas kruusamäe viitsib seda asja ajada, aga hea on, et viitsib. ja mind huvitas väga, kuna seda modelli olin ka enne joonistanud ja maalinud, aga polnud tema näojoontele pihta saanud. ta ise oli ka öelnud, et teda on väga hästi kujutatud, aga väga vähestel kordadel nii nagu ta päriselt on.
15 minuti sketchid.

workinprocess

2011-11-22T20:09:00.007+02:00

heh, mulle vist need work in process pildid meeldivadki, sest ega ma neid vahepeal pole eriti edasi maalinud. mingi võlu on jah, ma ei oska kuidagi lõpetada ja kas peakski. palju poolikuid töid on kodus, mis tunduvad valmis olevat. aga siis ma jälle mõtlen, mida vaatajad näevad ja kas see ongi üldse oluline.

üha enam huvitab mind mulje, mitte see, mis päriselt on. suva kui joonistuses on lillepoti joon kõver või maalis põhjalik läbitöötamatus. lissalt see mulje ja seda ma otsin teiste töödest ja seda ma tahan enda töödest. mingi värskus ja toorus. vähese värvi ja joonega annab nii palju teha. seepärast ma vahel lähen täiesti pööraseks kui näen mõnda lapsejoonistust.

see sai ilmselt siis alguse, kui mu kaamera läks katki ning säilis siiski mingi vajadus asju üles dokumenteerida - üles joonistada, sketchbooki pidama hakata. et jääks see mulje ning mälestus milleski, kui ma kunagi neid pilte vaatan - täpselt nagu fotos, ainult, et see on veel rohkem mina. ja kuna hetkede ülesjäädvustamine muutus vajalikuks tihti ja võimalikult kiiresti, siis hakkasingi täiega segast panema - kõverad jooned, suvaline sodi. ühesõnaga asja täiega ülekeeramine, kuna fotorealism on mõeldamatu sellise asja juures ja vahepealsed variandid on alati igavad tundunud.

ju on siis selline aeg, aga see on üks parimatest aegadest ning ma ei ütle midagi läbitöödatuse kohta. ideaalne fotorealism on ahastamapanev, kuid ainult hetkeks. see on skill, mida võib saavutada igaüks, kes kaua teeb ning kes omadab vajaminevad tõed. aga kahjuks tõesti paneb see mind vaid korraks imetlema, kuna fotoajastu on mind juba nii ära rikkunud, et ei olegi tahtmist sinna poole püüelda ega pole ka tahtmist teiste töödest seda otsida. teised võivad seda teha ja mul pole midagi öelda, aga ma alles nüüd hakkan nägema kui vähe läheb vaja, et midagi edasi anda. lissalt tundus vajalik ennast veidi seletada, kuna olen kunstikooli õpilane ja muidugi ma joonistan seal anatoomiat, natüürmorte, kõike klassikalisi asju, mida kunstikoolis joonistatakse, aga väga vähe jõuab siia. ju siis on vaja kunstikoolis käia ning põhitõed selgeks saada, et siis segast panna:D samamoodi nagu enne on vaja õppida realistlikult kujutama, et saaks seda abstraktselt teha.

algus

2011-11-16T21:19:00.002+02:00

ksss

2011-11-15T17:59:00.010+02:00

käisin paides puhkamas. tänavad olid kummaliselt tühjad, eks enamus olid tööl või koolis. viisin filmi ilmutusse ja shoppasin kõik kaltsukad läbi. üks turukaplus oli veel säilinud, kus müüdi igast kräppi, aga silma jäi telekamängukonsool. ei ostnud, aga ühest poest sain eriti fäänsi diskokleidi, mis mul pildil seljas on. perfect match emme sinise kassiga, mis talle kingiti poiste poolt, kui ta 19 sai.
:)))

...ja õnnelik olen, siis ei oskagi rohkem midagi öelda ja seepärast ma nii vähe jutustangi siin blogis viimasel ajal:(
aga küsida võib ju ikka, vyou ja formspringi lingid on paremal ribal

12112011

2011-11-12T22:42:00.004+02:00

paintinggg

2011-11-11T16:20:00.002+02:00

6112011

2011-11-08T17:25:00.002+02:00

311

2011-11-02T14:10:00.001+02:00

1112011

2011-11-01T19:43:00.000+02:00

hommik

2011-10-29T18:39:00.000+03:00

26.10

2011-10-26T18:11:00.002+03:00

23102011

2011-10-25T17:25:00.001+03:00

veel anatoomiat ja sketche

2011-10-24T14:28:00.005+03:00

eelmine nädal möödus enamasti anatoomiat joonistades...ja muidugi kõiki-neid-miljon-asju-tehes,mida-vaja-teha. neid pilte on veelgi, aga neid pole ilmselt huvitav vaadata. mul on lihtsalt tunne, et ma pean ennast kuidagi tõestama, et saaksin rahus enda väreleva käega edasi joonistada.

foxxxx

2011-10-17T14:48:00.001+03:00

anatoomia

2011-10-11T14:44:00.004+03:00

joonistan anatoomiat, et ikka väriseva käega rumalusi joonistada

ask me

2011-10-10T22:07:00.005+03:00

täna tuleb vist pikk õhtu anatoomiat joonistades...ja teed juues. see võib päris boring ühel hetkel olla ja kuna mulle tundub, et see vyou asi toimib ning praegu veel viitsin küsimustele vastata, siis küsige:)

http://www.vyou.com/angelap

trdeewerweew

2011-10-09T17:46:00.003+03:00

3.10.2011

2011-10-03T21:21:00.004+03:00

ja enne koolist äraminekut üks sketch. rokokoo stiilis interjöör teha. ja täpselt mulle, sest rokokoo on üks ropumaid asju baroki kõrval. oleks ma siis marie antoinette ja saaksin neid maitsvaid koogikesi maitsta. väsinud ja kõht on tühi, kojuuuu

pühapäev

2011-10-03T14:46:00.000+03:00

.

2011-10-01T15:43:00.001+03:00

kastanid

2011-09-30T15:01:00.006+03:00

sain eile aru, et on head ajad. need on õnne kastanid. need, mida tasku pannakse

olen tagasi???

2011-09-28T17:52:00.003+03:00

tore, kui keegi mäletab või mõnikord meelde tuletab, et see blogi olemas on. üritan jälle rohkem postitama hakata ning tundub, et lähiajal sketchbooki asju, mis ehk ei olegi esteetilises mõttes midagi erilist, aga erilised on nad mulle. ning kirjutage ikka vahel midagi, mul on nii hea meel alati!

pesa

2011-08-04T01:48:00.009+03:00

i´m painting agaiinnn :))))))))))

... see vist oligi see, mida ma mitu kuud ootasin nii kannatamatult. või isegi kui mitte, siis sellegipoolest ma olen rõõmus ja õnnelik.
ja kuigi mul tõepoolest on vähe ruumi ja valgust, siis tore on ikkagist jälle tegutseda. mul on pisike makk, kus ma saan raadiot kuulata ning kuigi ma unistan sellest, et keegi mulle head muusikat plaadile paneks, et ma lõpux saaksin valimatul ajal head muusikat kuulata, siis sellegipoolest...tegutseda on hää... siis võib öösel raadiost kuulata ka kõige jubedamaid hitte või kellegi autosireeni majade vahel kajamas ning seda mitte tähele panna.

..ja kallid külastajad, andke ikka endast märku ka, et ma ei peaks statistikast luuramas käima.
ning kuigi ma nüüd üritan rohkem rääkida siin blogis, kuid kui midagi peaks siiski segaseks jääma või tahate lihtsalt midagi küsida, siis: http://www.formspring.me/angelapilliroog

betoonookean2

2011-08-02T01:59:00.005+03:00

...siis kui mul unerütm sassis oli ning kell 5 hommikul magada ei tahtnud. F. magas ning mina olin rõdul, et teda mitte üles ajada enda rahmeldamisega...joonistades, lugedes ja juues teed. oli soe

...ning see polnud üldse kaua aega tagasi, ometi tundub nii, sest kell 2 öösel joon glögi, villane kampsun seljas ning tegutsen uue maali alusjoonise kallal. augustikuu algus ja külm sügise õhk.

rõdu

2011-07-31T18:34:00.000+03:00

work in process

2011-07-27T19:53:00.007+03:00

ja varasem sketch, kui ainult jooned olid. another drunk night
...aga mitte üldse halb, sest mitte miski pole halb kui ma maalin, siis on maailma parim:)

isegi kui hiljem rahul pole, isegi nii rahul, et lõpetamata tööd ära lõpetada

betoonookean

2011-07-26T17:34:00.005+03:00

..nagu henri ütles kui teist pilti nägi. ja eks ongi. olen terve elu elanud betoonookeanis, nii paides kui tartus, kus kajakad karjuvad ning möödasõitvad autod on peaaegu nagu veekohin.

..seda siis tartus, sest paide on tõepoolest vaikne ja nagu kummituslinn, kus inimesed vaikselt enda elu elavad. või olen ma ise kummitus, sest seal ringi liikudes tekkis tunne, et ma ei tunne enam neid inimesi ega nemad mind. väiksed tüdrukud, kes kunagi mu maja taga mängisid, nendest on saanud materiaalsed iludusprintsessid ja tüdrukud, kes minust vanemad olid, paljud neist on saanud lapse ning võtnud mammaliku oleku. aga muidugi oli tore näha inimesi, kellega kunagi olin suhelnud ja kes olid jäädnud sellisteks nagu ma neid mäletasin.

need pildid on siis sellel ajal tehtud, kui ma paides puhkamas käisin.

siis kui ma paides elasin ja pisike olin, elas mu vastasmajas(selles samas majas) üks poiss, kellele ma meeldisin. ja kui mu suvepäevad möödusid rõdul lindistatud madonna kassette kuulates ja onni ehitades, siis osad õhtud möödusid temaga rääkides. kuigi ta mulle ei meeldinud, siis millegipärast mul oli ikka hea meel kui ta vahel mu rõdu alla tuli ja vahel me lehvitasime üksteisele, kui samal ajal aknast välja vaatasime...
minu esimene traagiline armastuslugu siis:D:D

2011-07-24T21:11:00.002+03:00

kuna mul kaamerat enam pole ja filmikaid ei viitsi alati kaasas kanda, siis jäädvustamise mõttes hakkasin sketchbooki uuesti pidama. ja idee sellest, et iga päev peaks natukenegi asjaga tegelema, et heaks saada. kui ma ei maali, siis vähemalt võiks kiire visandi ümbritsevast teha, et side jääks ja jäädvustamise mõttes ka.

ning nüüdsest ma siis vahel lisan pilte ka sketchbookist. neid ei ole teistel ilmselt huvitav vaadata, kuna see on mingil määral isiklik ja teistele ilmselt booring vaadata nagu enamus reisipilte vms...aga nuh kuna ma nagunii ei tea mida inimesed siin blogis vaatavad, siis postitan neid ikkagist. ja et need pildid nii kauged ei tunduks, siis ehk jutustan vahel midagi kõrvale.

valmiss(ja müügiks)

2011-07-21T18:13:00.004+03:00

ja kui kunagi varem pole ma nõus olnud töid müüma (väljaarvatud üx kord), siis seekord ma mõtlesin selle peale.

A3 (29,7x42 cm)
akvarell, marker, tintenpen
40 EURi

tegu on originaaliga ja sellest pole ühtegi printi tehtud, seega võib kindel olla, et see pilt saab olla vaid ühe inimese kätes.
kui on huvi, kirjuta angelapilliroog@windowslive.com

21.07.2011

2011-07-20T22:11:00.009+03:00

pilt, mille tegin esimese asjana paide jõudes, natuke peab veel parandama ja kuigi see pole päris see, mida ma tahaksin teha, siis tore oli jälle akvarellidega teha üle pika aja

elasin mõnda aega ilma interneti, telefoni ja lõpuks ka ilma rahata...aga mul oli pisike makk, rõdu ja raamatud, mis sisustasid mu päevi ning kõik näiliselt vajalik osutus ebavajalikuks...ning seda kõike vabatahtlikult, sest mul oli teadmine, et ma saaksin seda iga hetk muuta.

..aga mulle meeldis ringi rännata nagu väiksena kui tekkis tunne kedagi näha ning siis lootuses, et ta kodus on, tema ukse taha minna...kuigi ma pole enam nii väike, siis selgeks sai see, et ei peagi olema, sest elu liigub pidevalt ja pigem kasvatakse suureks ja ei nähta enam kõike põnevat, mis ümber toimub. bussi asemel liikusin hoopis jala ja mul polnud kunagi igav, sest isegi kui midagi ei toimunud, toimus sellegipoolest. inimesed käisid minul külas ja mina neil - spontaannselt nagu kunagi ja korraks ma mõtlesin kõige selle ebavajaliku peale, millest võiks hakata ennast lahti ütlema.

ja kui polnudki kellegiga rääkida (sest internet ja telefon tekitavad tunde nagu TÕEPOOLEST suhtleks)... siis käisin poes ja tavapärane "tere, kas teil kliendikaarti ka on?" - "ei ole...aitäh ja nägemist" töötasid suurepäraselt, et suhtlusvajadus kätte saada ha haa :)

...ning ma panin rõdule lilled, lehtkapsa ja piparmündi kasvama...hommikul rõdule teed jooma minnes oli esimese asjana suur rõõm näha, sest iga hommikuga nad olid järjest suuremaks kasvanud. tundsin ennast nagu ilmselt need noored emad, kes on üliuhked enda beebide üle ja oma hüsteerilise rõõmsameelsusega teistele inimestele häirivana tunduvad. ja kuigi see võrdlus polnud üldse hea, sest eufooriline olin ma ainult üksi ja teistele ma sellest ei rääkinud(ups), siis musi ja pai tegin neile ikka:D

ja nüüd kui ma olen kõiges selles "luksuses" ja ennast vabastanud vabatahtlikust eraklusest, mõtlesin seda ka teiega jaga. see on siis põhjuks, miks ma pole nii ammu bloginud ja natuke on isegi halb tunne, sest kindlasti olen kaotanud paljud vaatajad ja lugejad, aga mis seal ikka! selle blogiga ongi üks imelik lugu.

prax3

2011-06-19T14:40:00.007+03:00

kiiremini tehtud töid ka siis, kuigi enamus praktika töid on umbes 2-3 tunniga tehtud, mis on minu jaoks juba piisavalt kiirelt tehtud tööd, kuna tavaliselt teen pikemaajalisi töid. aga need siis max. 15 minuti visandid.

juba kolmanda päeva õhtuks tekkis mul tüdimus maalida kõike mis roheline. looduses maalimine on väsitav ja seda eriti päikse käes. huvitav on püüda pildile saada valgust(millega oleks rohkem võinud tegeleda), aga pidevalt rohelist näha muutub tüütavaks. ja see pole lihtsalt kevad, kui inimesed on õnnelikud, kui kõik roheliseks hakkab minema ning on veel õnnelikumad, kui suvi on käes ning kõik veel jõulisemalt kasvab looduses. ka mind ei jäta see külmaks, aga teine asi on seda mitu päeva järjest maalida, leida nii palju toone kõiges selles roheluses - neid on muidugi lõputult palju, aga lõpuks muutus kõik see roheline väsitavaks.

..ja ühel õhtul läksingi mõisahoone ette lilli maalima. tööde ülevaatlus oli just ära olnud ning jõudsin veel enne puhata, kõrvetav päike oli alla andmas ja hoopis loojumas, tundus hea aeg maalimiseks. pakkisin asjad kokku ja läksin. kuigi olin päeval teinud kolm tööd, mõtlesin teha neist lilledest pikemaajalise töö, kuna kiirustada polnud tarvis ja energiat oli veel alles. ja kui sinna jõudsin, ei tahtnud ma seal kaua olla ning mõistsin, miks keegi nii hilja polnud maalimas käinud - sääski oli lihtsalt nii kohutavalt palju, et ma jõudsin 3 korda käia toas, et endale riideid juurde panna - lõpuks panin teki ümber ja nägin välja nagu kodutu, heal juhul kodutu kunstnik. ei aidanud ka see - sääsed tulid lõpuks näkku. nii ma siis maalisin - tegin ühe liigutuse töö peal, et siis jälle püsti hüpata ja ilmselt olin ma siis nagu närvihaige kodutu kunstnik vms. teadsin, et nii ei saa kaua jätkata, aga miskipärast ma ikkagi arvasin, et sellest tuleb pikemaajaline töö, kuna plaan oli ju selline. helistasin tuttvale. ütles mulle, et ma sealt ära läheksin, et ma pole buddha munk ja et kui nemad ei tohi sääski ära tappa, siis minul lihtsalt pole seda võimalust, kuna pean pinstlist käes hoidma - ja nii jäigi sellest visandlik töö :)

prax2

2011-06-16T10:30:00.007+03:00

ei mäletagi mitmenda päeva pilt see on, kuna kokku tegin 5´el päeval umbes 12 tööd. küll aga mäletan, et see kompa koos torni ning kahe raagus puuga jäi mul silma, kui ühel õhtul järve äärde jalutasime, siis teadsingi, et pean sinna tagasi minema ning läksingi - järgmisel päeval. kui teised järve äärde maalima läksid, läksin mina selle torni juurde koos enda kompsudega. kahjuks ei läinud maalimine nii hästi kui oleks võinud, mingi rahutus oli sees ja kaua läks aega, et õigeid värve saada ning valgust sisse tuua. see oli eelviimane päev kui oleks tahtnud juba koju ning sünnipäeval olen ma alati natuke eemalolev ja hoiangi inimestest eemale.

mitte just eriti heatujuline, tulid lisaks veel ühed kohalikud pisikesed poisid, mille "boss" rääkisis minuga väga inetult. kuigi tema sõnavara koosnes väga vähestest sõnadest, ei teinud nende pidev juuresolek mu olemist ka paremaks - läksin ära, kuna ei osanud enam maaliga midagi teha, sest see lihtsalt ei meeldinud mulle. otsustasin hiljem tagasi minna ja väikestele ei hakanud moraali lugema.

nojah, igaljuhul esimene maalipraktika, kui tunnen, et meie omasid ei taheta kohalike kodukohta maalima. eriti hirmutav oli üks tätoveeringutega mees, kes ilmselt oli kohalik "boss", keda kõik teadsid ja kartsid. ühel õhtul vehkis ta kahe noaga ning karjus, et tapab kõik ära.

... rääkimata tüdrukutest/naistest, kes olid väga mehelikud.
kaks neist elasid kunagi paides ja ma tundsin nad ikka ära, kuigi see oli väga palju aastaid tagasi. sellised tüdrukud, kes annavad isegi meessoost isikutele peksa....mõned inimesed ei muutu kunagi, mulle isegi tundus, et neil olid samasugused riided seljas nagu neil kunagi olid olnud. kahju vaadata kuidas osad inimesed ühe koha peale jäävad...aga see kõik ongi vist väikse küla värk, mulle tundub..seega rohkem selle juures ei peatu.
...küll aga meeldis mulle alati poes käia, sest seal oli üks noor, ilus tüdruk, maailmalõpu pikkuste juustega. ta alati naeratas kõigile ning oli sõbralik, ainult jube oli kuulata kuidas kohalikud mutikesed käitusid teravalt või madalalaubalised mehed teda "sebisid".

...niipalju siis kohalikest ja pisikestest poistest, kes mu maalimist segasid. hetkel rohkem ei hakka praktikast kirjutama, kuna lähen teen viimased valmistused komplekseksamiks, mille esitlus homme on.

prax1

2011-06-13T17:08:00.005+03:00

kätlin maalimas.
ei ole pikaajaline töö. ma ei püsi looduses eriti paigal, veelvähem modell, kes samuti samal ajal maalib.

:)

2011-06-11T13:30:00.002+03:00

hindamised

2011-06-09T23:25:00.001+03:00

pamela

2011-05-20T18:47:00.000+03:00

abs

2011-05-20T02:07:00.004+03:00

piiramata pind kooli jaoks

2011-05-03T16:56:00.003+03:00

..ja nüüd kui on kuu aega hindamisteni, olen ennast kätte võtnud ja asju tegema hakanud. ikka viimasel minutil, jajaaa, nii nagu ikka.
aga ainult, et seekord mulle isegi meeldib see tegutsemine ja kui hea tunne on to-do listist asju maha kriipsutada!
niiet kaks viimast nädalat on möödunud tööd tehes ning vahel puhates (enamasti teejoomis pausid rõdul koos errriti pehme haussmuusikaga...ehk siis 10 minutilised rahulikud pausid, et edasi paar tundi töötada)
...ning kuna ma miskipärast nii motiveeritud hetkel olen, olen julgenud isegi illustraatori lahti teha ning sellega sõbraks saada. proovisin piiramata pindade/keskelt lähtuvalt mustrite ja ribade ülesandeid arvutis teha.

unustatud töö

2011-05-01T15:49:00.007+03:00

haaa, leidsin ühe esimestest lõuendile tehtud töödest. olin 13 v 14. (üx esimesi "enda töid")
...ning et ma üldse midagi sellist tegin, kui mu enamus tutvusringkond koosnes halbade harjumustega, süngete subkultuuride esindjatast...ja et ma tol ajal lugesin bukowskit ja vladimir nabokovit, on päris haige ja huvitav vastuolu :D ehk siis üx eriti naivistlik töö.

...aga seda kõike ülepaisutatult, sest tegelt polnud see üldse halb aeg ja kasvatas mind. ja minu maalimine hakkas kasvama/sai alguse. ma näen kui rohkem vabamaks mu maalid on läinud ja sellega koos ma ise.

tagasivaadates tundub see "maaliliselt kramplik" aeg, mida ma varem pelgasin, heana. nagu ikka uute asjadega, oli ka siis kõik huvitav. võisin mitmeid öid üleval olla ning kilplase moodi maalida, mida ma enam ei suuda. siis ei tundunud, et kõik maailmas on tehtud ja ma olin rohkem enda peas kinni(heas mõttes), siis ma ei nullinud kõiki ideid ära. ning kuna ma olin harjunud pidevalt maalima ja üks hetk enam ei suutnud, tundus midagi valesti olevat.
...ning see on esimene kord, kui mittemaalimine nii rahulik on olnud. muidugi ma tahan, aga igal asjal oma aeg. pigem tunnen nüüd nende maalide pärast häbi, mille tegin tegemise pärast, kuid mis ilmselt näevad paremad välja.

ja seepärast on mu blogi vaikseks jäänud...vabandused:) mul on hää meel, et on kogunenud nii palju jälgijaid. ja samas kurb meel, sest mul pole enam teile midagi postitada.

sunday

2011-04-10T21:30:00.001+03:00

HB kertu!

2011-03-31T22:56:00.003+03:00

kindlasti mitte pole need minu elevandid, vaid tegu on eelmise aasta maalitunniga, kui me veel akvarellidega tegime ning teemax oli dali või picasso... nende stiili jäljendamine või mingi elemendi võtmine nende töödest.
nagu näha siis mina valisin dali, sest mulle ei meeldi picasso tööd...va. tööd tema "sinisest perioodist" ja paar üksikut veel.

ja kuna kertule meeldis see töö ja ta paar päeva tagasi tuli inglismaalt tagasi ning enda sünnipäeva tähistas, siis mõtlesin talle kinkiga selle, sest ta oli nõus sel ajal seda isegi ära ostma... nüüd aasta hiljem sai see töö headesse kätesse ja maailmaparimalt vastu võetud.

moepargil

2011-03-23T16:32:00.008+02:00

pilt: Helis

vahehindamisteks/ koolitööd

2011-03-18T20:35:00.007+02:00

visand paulast. hindamisteks

kipskuju joonistamine, ka hindamisteks.

mõlemad siis joonistamise vahehindamiseks. sain kokku hindeks 8(kõige parem hinne, mis seekord pandi...mul on häbi)

ja stiliseerimise sain ka õnneks hakkama (ja isegi nii, et rahule jäin pärast mitmeid tunde visandamist, proovimist ja võtsin ennast kokku, et kasutada illustraatorit:D)

buffalo 66/ koolitöö

2011-03-11T20:57:00.011+02:00

teema: popkunst
guašš, pliiats, marker, tintekas.

olin teema osas algusest peale skeptiline. popkunst pole midagi sellist, mida ma ise tahaksin teha. enamus popkunstist ei näe minu jaoks nauditav välja, aga ülesanne on ülesanne ja kui see võimalikult enda moodi teha, siis on isegi ok! valides ühest oma lemmikfilmist kaader ja teha värvidega mis meeldivad...täielikult ignoreerides seda, mida enamus inimesi popkunsti all näevad(nüüdseks siis mingid eriti jubedad photoshop töötlused andy warholi marilyni stiilis) aga eip saanud siiski vältida seda laikudena tegemist, mis on eriti raske minu jaoks kui olen harjunud pintslilöökidega, mitte roboti moodi laiku katma. täpset kollakasrohelist tooni, mida ma diivanile tahtsin teha, ei suutnudki saavutada, sest see on oma katvuselt üks halvemaid värve ja et see ühtlane jääks, peab mitu korda katma... aga guašš oma olemuselt pole eriti hea katmiseks ja mingil piiril hakkab kooruma jne jne.

niiet see töö kahjuks jäigi selliseks suvaliseks ja natuke külmaks minu jaoks, sest tegemise ajal olid mu mõtted hoopis selle peal, et omi asju saaks lõpuks maalima hakata ja hindamiste eelne aeg on alati täielik hullus, kus peaks saja asjaga korraga tegelema.

muidugi oli hetki, mis meeldisid selle töö ajal. maalimise protsess ise on alati väga rahustav ja on hetki, kus üldse ära unustan mida maalin ja jääb vaid tunnetuslik maalimine ja värvide kombineerimine, aga hiljem sellest välja tulles võiks ikka töö endale ka meeldida. ei taha teha midagi seepärast, et ma pean seda tegema, aga seda ülesannet kahjuks ei osanud enda jaoks päris õigeks teha. loodan, et vähemalt teile meeldib ning minu väsimust/tüdimust peale seda juttu ei ole selles töös näha. (aga minu äärmiselt siiras ülestunnistus, et selline tunne on nagu oleksin ennast maha müünud...kuigi selliseid asju vist ise ei tunnistata üles ja ma loodan siis selle peale, et teie seda ei näe selles töös:D)

pilt: Karolina T.

2011-03-08T15:44:00.001+02:00

new hairrr

2011-03-06T21:02:00.004+02:00

ehee, üx lühike eputamisvideo, et see blogi nii tõsine poleks ja et ma kuidagi saaks jäädvustatud selle, et mul on lühikesed juuksed, kui peaksin neil pikaks tagasi laskma kasvada:)... ma loodan, et teid ei häiri minu tööde kõrval pildid minust jms (aga ma arvan, et siis saate aru kes on nende tööde taga ja mingil määral viib rohkem kokku kõike vms)
mul olid umbes kolm aastat pikad, musta värvi juuksed..enne seda olin rohkem katsetanud...mul olid viimati sellist värvi juuksed vist teises klassis:) ja paar nädalat tagasi mul tuli magamatusest üleväsimuse energia, mis teeb mind alati tobedalt lõbusax ja ma leidsin, et megahää idee oleks juuksed ära lõigata. ja muudkui seletasin kõigile seda ideed, aga keegi ei võtnud mind eriti tõsiselt. kuni ma lõpux olin öösel hanna juures ja ma istusin wc´s taburetil ja tema lõikas minu juuksed ning muuseas jutustasime üldse muudest asjadest nagu polekski tegu juukselõikusega, vaid pigem kohvi joomisega vms. ja kui ma katsusingi enda juukseid, siis polnudki mingit erilist tunnet nagu oleks see tavapärane tegevus...ja tegelikult polegi see midagi erilist.. aga nüüd ma olengi lühikeste, oranzi värvi juustega nagu ma olin teises klassis:)

pea pea sees

2011-03-02T18:57:00.007+02:00

"pea pea sees" mõte tuli mõni aeg tagasi, hea sõbraga rääkides, kellega on öised vestlused tavapäraseks muutunud(aga väga huvitavaks). mulle meeldib kuulata erinevaid lugusid, eriti mis puudutab erinevaid hullusi. ja kuidagi jõudsimegi selleni. ta tuttav psühholoog oli just saatnud ühe poisi hullarisse "puhkama". väikse poisi, kes alati joonistas pea pea sisse. igalepoole ja alati. ja kui siis lõpux keegi küsiski, et mida see peaks tähendama..vastas poiss siiralt, et pea pea sees käsib inimesi tappa. tal oli juba list nimedega kogunenud. ja nii ta siis saadetigi "puhkama".

sünge lugu, aga mind oleksid huvitanud need joonistused, sest idee ise mulle meeldib ja laste joonistused samuti...mitte küll tapmise osa, aga see pea pea sees lugu. algul jäigi see lihtsalt looks, aga hiljem meenus mulle see ja lõpuks juba nii tihti, et mul tekkis oma nägemus sellest.
see pilt polegi niivõrd lugu sellest, et ma tahaks kedagi ära tappa. pigem lugu sellest, milline mõtlemine on inimestel ja kui sürre asju laste peas on ning nende joonistustes. ja kui palju mõtteid ma olen saanud ning kuidas ma oleks tahtnud seda poissi tunda ja neid joonistusi näha.

123

2011-02-25T18:15:00.002+02:00

xzsxfdsqrtdrtsqtr

2011-02-23T01:50:00.000+02:00

14022011 sketching sketching

2011-02-17T18:21:00.009+02:00

stiliseerimises.

uh jap. vabandust harva postitamise pärast ja ma olen täitsa elus (vastuseks neile, kes seda arvasid ja kirjutasid mulle). peale näitust on mul kriis olnud. pole maalinud, kuigi tahax..ja ilmselt kuu ajaline paus maalimisest pole üldse pikk, kuigi kui olla harjunud maalima, siis tundub see liiiiiga pikana. ja ma eip taha harjumusest maalida ja ma eip taha maalida, sest ma olen seda koguaeg teinud ja isegi seepärast mitte, et keegi seda minult ootaks. seega ma olen seda aega võtnud kui pausi, et siis veel parem olla. mõelda enda maalimised ja mittemaalimised läbi ning koguda ideid.
selleks olen suhelnud inimestega, saanud uusi tuttavaid, käinud väljas, teatris....lugenud, vaadanud filme....ah, isegi mölutanud..ja ühel imelikul ööl juuksed spontaannselt lühikeseks lõiganud (öeldakse, et see tähendab muutusteks valmisolekut)...aga kõige hullem on teadmine, et need kõik tegevused võivad olla aseained millegiks muuks. ma üritan kuidagi jälle järjepeale saada ning blogi tundub selleks hea algus. ma loodan, et keegi veel jälgib seda blogi ning et teil läheb hästi!??
ja kas teile tundub, et ma vingun liiga palju siin blogis?(mulle endale mõnikord tundub) ning kuna ma üritan selle blogi jälle üles saada, siis uuesti küsimus - mida TEIE tahaksite näha või lugeda? /millised varajasemad postitused teile on meeldinud?

Q3FGrq2q c xqr22r

2011-01-26T05:27:00.006+02:00

see oli üks nendest öödest: "tahax joonistada või maalida, aga täpselt ei tea mida. tahax teha ühe hea maali, aga ei oska. tahax kõik maailma raamatud läbi lugeda, aga ei jõua". aga tahe midagi teha on nii suur, aga kui häid mõtteid pole, siis pole ka nendest enam midagi kasu. pole isegi oskustest mingit kasu. ja nii ma joonistasin pildi, mis polnud see, mis oleks pidanud olema ning nagu ikka - hävitada ja unustada kõik see, mis eip meeldi. või siis magama minna ja uimase, unisena uuesti üles ärgata ning see uuesti kokku kleepida, teha uus töö.

enne näitust kodus

2011-01-24T03:34:00.002+02:00

????

2011-01-21T18:32:00.000+02:00

ma

2011-01-20T11:01:00.009+02:00

ma ei ole kindel kui palju ma hakkan siia blogisse postitama. ehk tuleb ka edaspidi tihedamaid postitamisi, aga see võib olla ka varajane teade, et ehk ei tule enam midagi. ma olen väsinud ja muutun liiga kurvax kui talv jääb liiga kauaks ning kevad tundub liiga kaugel. ja ma ei jõua enam eriti midagi teha, ega kuidagi olla. tahaks kanda juba kõrgeid kingi ja hommikuni väljas olla ning siis kaugele annelinna kõndida, aga jalad nii valutavad, aga sellest poleks hullu, sest asfalt on soe ja muru märg. ning olla kõigest väsinud ja minna metsa või sinna, kus on vaikne. ja nii edasi.. te ju teate seda nagunii??!
ning nüüd kui on esimene näitus mööda saamas, tahax ma mõneks ajaks maalimisest pausi teha, kuigi ma tean, et see on nagu hullus kannul ja kauaks ma ei suuda. ja on vist jälle õige aeg küsimaks: mida tahaksite minu blogis vaadata või lugeda?

pildid avamisest

2011-01-18T20:51:00.019+02:00

oodatud avamise pildid ja üle pike aja üx pikem postitus! pilte sai lõpuks ikkagi palju, sest raske oli kessu, lily, kertu, lauri ja enda piltidest välja valida, et mida blogisse postitada...aga ma loodan, et te peate postituse lõpuni vatu, et ka kommentaar jätta! :)

avamisest

2011-01-16T17:49:00.009+02:00

pildi tegi kessu

millalgi eelmise aasta lõpus pakkus jaan idee välja, et koos näitus teha. me olime muidugi varem sellest rääkinud, aga mitte midagi tõsisemat. ma olin kohe nõus ja õnneks saime ennast galerii graafiku vahele pressida. tähtsad asjad jäid ikka viimasele minutile ja sellega kaasnesid magamata ööd ja lõpuks unetud ööd, et ma ei osanudki enam magada. muidugi oli see vist kõige muu pärast ka, aga kui lõpuks said galeriis tööd üles pandud, oli kohe tervikpilt olemas. arvasime juba jaaniga, et sellest ei saa ikka asja ja nii edasi, aga lõpuks jäime mõlemad rahule. mõtlesin peale näitust teha maalimisele pausi ning minna kaasaegsesse tantsu. lihtsalt on vaja mingeid teisi väljundeid ja ma peaxin mõtlema natuke rohkem läbi enda maalimised ja mittemaalimised, aga avamisel sain küll nii palju energiat ja ilusaid sõnu, et ma enam ei oskagi midagi endaga peale hakata.

samuti ei osanud arvata, et nii palju inimesi tuleb ja piltide taha tekkisid järjekorrad. kui kõige rohkem inimesi oli, pidid osad fuajees seisma, aga loodan, et kõik ikka nägid tööd lõpuks ära. väga palju ilusaid inimesi oli ja väga palju võõraid inimesi oli, igast vanusest. muidugi oli ka toiduklubi esindatud, kes jõuavad vist küll igale kultuurisündmusele. hiljem just galeristiga rääkisime ja ta ütles, et nad olid isegi ühele üritusele jõudnud, mida polnud üldse promotud ja mis oli üsna kinnine üritus olnud. igatahes, toit sai väga ruttu otsa. ja muidugi ei puudunud ka igal tähtsalt kultuurisündmuselt kohalolev jaan muna. nende seas oli isegi üks galerist. no ikka selline välismaa filmi välimusega galerist. roosa kampsuni moodi asi seljas, seelik seljas ja juuksed ilusti sätitud...tahtis meie kontakte. aga kõige enam jäi mulle silma üx kivis tüdruk või oli ta üks neist xanaxi tüdrukutest, ei tea. igaljuhul ma ei saanud temalt pilku ära. kõik kuidagi sagisid ringi koguaeg, aga ta tundus hästi rahulik ja aeglase kõnnakuga, midagi oli teistmoodi. ta olex olnud nagu teiselt planeedilt ja enda ümber olevat näinud esimest korda. ma ei valetaks palju, kui ma ütlex, et ta vaatas igat tööd väga kaua ja siis ma jäin mõtlema, et mida ta siis näeb??? midagi oli tema silmades ja olekus, mida kahjuks mina küll seletada ei oska. ehk tundus ta mulle kurb ja ehk seepärast ma jäingi teda vaatama.

ma ei tea kas keegi blogilugejatest ka vaatama tuli, aga igaljuhul on mul hää meel, et palju inimesi tuli ning endaga palju energiat kaasa tõid :) näitus jääb avatuks 27.jaanuarini ning jätsime sinna ka külalisteraamatu, kuhu kirjutada saab.

näitusest

2011-01-13T19:48:00.004+02:00

näituse avamine homme, kell 18:00, LOOV galeriis, Kalevi 13, Tartu.

käisime täna jaaniga galeriis. panime töödele liiste taha, et saaks hakata töid üles panema. ma pole kunagi näitusel käies mõelnud, et KUI raske on töid üles saada ja KUI aeganõudev see on, et tööd ei saaks üles viltuselt ning kõrgused oleks õiged. eriti raske on, kui on suuremad formaadid ja kui peab seda üksi tegema. vahepeal toetasin puusaga raami vastu, et see ei liiguks ning samal ajal hoidsin käsi üleval ja panin töid tamiiliga üles...füüsiliselt lihtsalt nii raske, aga õnneks saime enamasti üksteist aidata ja siis läks ka ülespanemine kiiremini. inimesed, kes mööda käisid, ütlesid juba nii kenasti meile.

algus oli eriti raske, ma pole viimasel nädalal eriti maganud, unegraafik on imelikult sassis. magasin kahe tunniseid pause töö tegemise vahele. samas midagi ikka eriti ei teinud. viimasel hetkel otsustasime veel minu joonistusi ka üles panna, sain õnneks ühest kaltsukast raame, mille sees olid tikitud pildid jeesusest ning jubedad looduspildid. eile öösel veel puhastasin neid ning osad pidin üle laskma kuldse spreiga.. aga see kõik on väga tavaline. tavaline, et kõik sellised asjad viimasele minutile jäävad. tähtis on ju see, et kõik saaks õigeks ajaks valmis ning hästi?

viimane nädal on olnud udu sees olemine, aga nüüd töid üles pannes tekkis mul väga hea tunne, tervikpilt, mis oli tunduvalt parem kui mu peas olev kujutlus sellest.
see on küll esimene näitus, aga ma usun, et teile võiks see meeldida! jaanil on väga kiftid tööd, maast laeni, harilikuga tehtud. ja minu poolt joonistusi ja maale...ning ka selliseid töid on, mis pole siia blogisse veel jõudnud..seega kõigile midagi. näeme homme!

pressiteade

2011-01-13T19:32:00.006+02:00

Reedel. 14. jaanuaril kell 18:00 avatakse LOOV galeriis 2011 aasta esimene näitus, milleks on Angela Pilliroog ja Jaan Škerin'i näitus „Seitseteist“.

Aastat alustab kahe seitsmeteist aastase Tartu Kunstikooli õpilase esimene isikunäitus mille ideeks on tuua rohkem tugeva visuaalse poolega nooremat kunsti Tartusse. „Eelkõige peamegi tähtsamaks visuaalset poolt, kui idee ületähtsustamist. Seega loodame, et meie tööd tekitavad vaatajates ka omi ideid ning lugusid.“

See ei ole ühiskonnakriitiline näitus ning raske on määrata ühist teemat. Võimalik on näha maale ning suuremõõtmelisi joonistusi. Need on kunstnike poolt jutustatud lood. See on teistsugune näitus, sest ühise teema asemel vastandame hoopis kaht erinevat stiili ning maailma.

Angela on lõpetanud Paide Lastekunstnikooli ning nüüd õpin Tartu Kunstikoolis. „Mind inspireerivad minu ümber olevate inimeste jutustatud lood, laste joonistused, hullud inimesed ja lood nendest, unenäod ning kõik see, mis pole silmaga nähtav ning mida ma kirjeldada ei oska, aga mis mõjutab palju minu töid.“ Tööd ei ole valminud näituseprojektina vaid tehtud sisemisest soovist. Kunstniku peas tekkinud pilt saab üles maalitud ning alles siis tekivad sellele ka lood.

Jaan kujutab oma töödes vabalt looklevate vormidega massiivseid hariliku pliiatsiga joonistatud nais/mees olevusi. „Töid tehes lähtun mõttest, et midagi ei eksisteeri kohas, mida pole veel loodud - seega saan ise luua omi tegelasi, mis on inspireeritud loodusest ja loomadest.“ Tulemuseks on suuremõõtmelised - maast laeni tööd.

Näitus jääb LOOV galeriis avatuks 27. jaanuarini.

12

2011-01-11T20:50:00.005+02:00

kahju, et mul igast teisi vanu pilte pole alles säilinud, digiajastu tõttu. eriti ägedad olex need pildid, kui ma hipi olin. mul olid erkpunased juuksed, kandsin seelikuid ja pükse korraga, nahast narmastega kotti..suvel kandsin lilli juustes. enamus inimesi vist arvasid, et ma olen veidrik, aga ilmselt olingi. need pildid sellest ajast natuke hiljem tehtud, kui ma juuksed olin juba erkroosaks värvinud, aga siin ei ole sellest enam midagi järele jäänud..

Angela Pilliroog, Jaan Škerin - näitus "SEITSETEIST"

2011-01-09T21:42:00.003+02:00

http://www.facebook.com/event.php?eid=173222659379927

uh, siiski varajane teade teile, kes planeerivad näituse avamisele tulla! pressiteade peaks vist kolmapäevaks välja tulema, aga teate niigi mida umbes minult oodata...seega, ma sooviks kõiki oma lugejaid näha, muidu olete peidus ja ma ei teagi kes te olete!

paula

2011-01-09T16:43:00.003+02:00

uh, kiired ajad on olnud! tegin ükspäev näituse jaoks plakati valmis ning saatsime jaaniga pressiteate jaoks infot...kui need valmis, saan teile täpsemalt kõigest rääkida, ei jõua enam üldse oodata! aga aga ga ma loodan teid kõiki seal näha..avamine on 14.jaanuar, kas te panete selle enda märkmikusse kirja? ma tahan näha enda lugejaid, te tundute kõik väga toredad. jah jah, sellest siis kohe varsti täpsemalt!

pilt on tehtud sügisel ja nuh sellest saab juba sellest aru, et paula juuksed olid siis üldse teistsugused. kui tuleb talv, hakkab ta kandma tumedaid toone ja ka juuxed on üheks hetkeks tumedad, siis ma tean, et nüüd jälle on talv käes. aga talle väga sobivad tumedad toonid, et iga kord kui ma temast mööda lähen, ei suuda ma uskuda kui hea ta välja näeb ja muidugi ma ei jäta seda kuidagi ütlemata... ta vist juba arvab, et mul on lesbilised kalduvused hahaa!ja korrax ma juba arvasin, et on kevad tulemas, aga ei mingit märku paula juuksevärvist...milline huvitav viis aastaaegade ennustamiseks!!

aga ma arvan, et see pilt on hästi paulalik ja umbes selline, kuidas ma teda mäletama hakkan - suitsetamas ja läheduses plekist kruus, milles on alati kohv sees.

kitty

2011-01-07T03:18:00.006+02:00

nägin eile öösel linnast koju tulles üht väga ilusat kassi, aga ehk mõjus see mulle seepärast sedasi, et väljas tuiskas ja oli väga külm, tänavad olid tühjad. mõtlesin vaid: "nii, umbes pool veel ja ma saan sooja" "ja nüüd natuke veel ja kohe kohe ma saan tuppa ja teed juua". ja siis ma nägin seda kassi, kes tahtis ka tuppa sooja saada, aga ux mille taga ta oli, oli lukus ja ma teadsin, et tal on ka külm ning ainus mis ma teha oskasin oli öelda "mjäu" ning istuda maha ja teha talle pai. ja ta ütles vastu "mjäumjäu" ning siis me vestlesime veel natuke.

veel filmilt

2011-01-06T20:37:00.002+02:00

poes, suurtest ja värvilistest alkoholilettidest mööda minnes on mul tunne nagu olexin välismaal.

???

hanna juures

2011-01-05T01:47:00.008+02:00

kaks esimest pilti proovifilmilt kaameraga, mille ostsin kaltsukast 25.-ga. vastu sain filmitäie fookusest väljas pilte, aga üha enam ei huvitu ma ei mingist tehnilisest poolest ega pildi kvaliteedist. see sai ilmselt siis alguse, kui ma hakkasin filmile pildistama ja ma olen sellest nii lummatud, et isegi fookusest väljas pilt näeb enamasti hea välja. ja nii hea tunne on, kui ma olen just fotopoest enda kaadrid tagasi saanud ja lähen kiiruga koju, et ruttu pildid üle vaadata. ja see hetk, kui pildid arvutisse laevad, olen ma nagu täielik segane ja ei jõua enam seda väga viimast hetke ära oodata. ja kui see lõpux tuleb, olen ma väga õhinal, et need üle vaadata.

umbes sama õhinal, kui ma praegu olen. kell on kolm saamas ja kõik millest ma suudan mõelda, on tulev näitus ja teadmine, et ma ei saa hetkel eriti midagi selle heaks teha. saan vaid oodata kuni hommikul kool lahti tehakse, et siis maalima hakata ning jaaniga veel asju ajada. ma loodan, et sellest tuleb midagi head ja ma loodan teid kõiki seal kohata! aga sellest täpsemalt paari päeva pärast, kui on pressiteade ning plakat olemas!

pildid on tehtud hanna juures, enne kui me öösel välja läksime. oli sügis.

quick

2011-01-02T23:34:00.002+02:00

happy new year

2011-01-01T03:52:00.002+02:00

heihei!
loodan, et kõigi aastavahetus möödus hästi.
mina olen ausaltöeldes täielikult eemal...kas aasta vahetus?? millal see veel oli??? mina jõin siis kirsiveini ja joonistasin. ja kui kesköö saabus, panin muusika valjux ja ignoreerisin täielikult väljas toimuvat. raketid on nagu skisofreenia või kõigevõimalikult halvem hullus...või vähemalt selline tunne tekib kui ma nende läheduses olema pean. mulle ei meeldi suur müra ja need näevad kohutavalt halvad välja nagu enamus action paintingust. et kui action painting keskendub rohkem töö protsessile, siis ilmselt ka rakette on tore(dam) lasta. aga mõlema puhul on minu jaoks enamasti tulemus halb.
aga mitte rakettidest ei taha ma jutustada, vaid hoopis soovin, et teie uus aasta oleks hea aasta...et oleks palju häid mõtteid, mis saaksid ka ruttu teostatud, palju vabadust ja rõõmu...ja kõike seda, mida endalegi soovite!
head uut!

arthole opening

2010-12-30T15:32:00.003+02:00

ilmselt oli see hindamiste eelne aeg, kui ma polnud päeval koolis olnud, aga õhtuks läksin tankat lõpetama. tegin vahepeal pausi ja läksin neljanda kursuse näitust vaatama. tore oli näha tuttavaid inimesi ja uusi ilusaid inimesi...nuh nagu ikka näituseavamistel.
aga ma olen täiesti kindel, et minnes ei olnud nii külm kui tagasi tulles oli. see oli siis, kui need päris esimesed külmad ilmad olid. õues tuiskas ja oli suur tuul, tänavad olid tühjad..."kus on kõik need inimesed...miks ma üksi olen??" ja siis ma juba hakkasin ette kujutama, et ma olen filmis ja ma olen see tegelane, kes kannatab kõige halva pärast mis ta teinud on. sest filmides tundub ju kõik halb heana... ja ilmselt mu tulipunane nägu oleks seal piirdunud vaid väikse põsepunaga...jajaa, angela, muidugi sa oled filmis.
aga koolis oli jälle hea olla, tegin endale pesa radika vastu ja jõin teed. hiljem lõpetasin tankat ja semele filmis enda projekti jaoks materjali. ei lubanud mul vaadata ega teda naerma ajada, aga muidugi ma piilusin salaja. see oli hästi veider ja huvitav, ma olin nagu väike laps kes vaatas midagi põnevat, aga ei saanud midagi aru. hiljem ta jutustas sellest projektist ja niisama ka, et ma ei teinudki rohkem eriti tööd, aga läksime nagunii varsti koju. JÄLLE välja selle külma kätte

kertu

2010-12-28T20:09:00.007+02:00

minu tavalise paideskäigu juurde kuulub tavaliselt ka fotode ilmutamine. täna sain kaks filmitäit pilte, mille olemasolu ma juba ammu unustanud olin.

...aga ma mäletan, et see pilt kertust on tehtud mõni aeg tagasi, kui me kolmekesi koos jaaniga linna poole koolist liikusime. meil oli vist just aktimaal olnud ja klass oli üsna vaikne, kõik olid väsinud ja uimased, aga kertu muudkui rääkis ja lõbustas meid (isegi modell naeris, kuigi ta on üks parimaid modelle keda ma olen näinud. püsivuselt) ..aga tegi kurvax ka, sest tol hetkel soovis ta nii väga saada disney multikate väljamõtlejaks, et temas oli nii suur kurbus, et äkki saab temast luuser ja äkki ei lõpetagi kooli...ja äkki äkki äkki. nagu me kõik vahel mõtleme ja nagu me kõik vahel oleme kurtnud.
ma ikka üritan enda ümber olevaid huvitavaid inimesi pildistada. kertu on hästi energiline ja tal on enamasti hää meel kui keegi palub temast pilti teha. seekord oli ta ideest nii vaimustunud, et muidugi naljaga, rääkis kuidas ta on supermodell, aga see oli väga armas. ja SIIS...sai mul film tühjaks ja me läksime kõik kolmekesi edasi, kertu laulis ja meie ilmselt jaaniga rääkisime tulevast näitusest, sest siis oli idee alles värske.

sketch

2010-12-27T02:06:00.001+02:00

umbes 2x45 min.
A2

öö

2010-12-26T01:30:00.007+02:00

lõpetasin täna kerouaci pilvealused ja vaatasin basquiatist filmi. öösel keerasin ära ja tegin ühe hullumeelse pildi...ja nüüd tundub see nii halb..nii halb ja ma olex tahtnud selle teha mitu korda suuremalt ja kattevärvidega..mis kradi asjad need pliiatsid veel on???! ma ei hakka iial rahul olema

kunagi, kui ma selle pildi teen selliseks nagu ma tahaksin(valmis), siis ma jutustan teile loo ka. ma ei jõua ära oodata enam, et tartusse sõita ja värve kasutada, suuri pindu..ja et maalimiseks oleks ka suur pind olemas.

galerist võttis täna ühendust ja muidugi ei jätnud mul süda paari lööki vahele, aga suur ärevus tuli sisse...ja kõik järsku meenus. ma olin segaste aegade pärast täielikult selle unustanud. kus me leiame raamid? kuidas täpselt kõik olema hakkab? millal ma saan jaaniga kokku ja teeme koos töid..ja millal millal millal??????? aga õnnex jaaniga rääkimine rahustas mind. näituseavamine on 14.jaanuar...see on hullumeelsus, aga ma loodan, et võimalikult parim hullumeelsus.

kiri..kellele??

2010-12-24T23:22:00.011+02:00

on lihtsalt teatud kohad, mis teevad alati olemise paremaks. palaval suveilmal, kui ma olen kokkukukkumas, mul on paha ja ma tunnen, et ma tõepoolest hakkan ära surema. ja kui ma saan metsas pehmel samblal pikutada, nii, et päiksekiired ei paista mulle silma, vaid piiluvad puu tagant eredalt, nii, et ma pean silmi kissitama.. siis kõik need mõtted on läinud ja ma tunnen ennast kindlana, hästi.
samamoodi kui ma tunnen, et ma hakkan hullux minema...nagu ma tundsingi ja nagu ma ette hakkasin kujutama, et hakkangi?? sõidan ma enda ema juurde, kaon ära. ja kui ma täna bussiga sõitsin, oli mul tunne nagu ma läheksin venemaale, kuigi ma ei ole seal olnud. ma lihtsalt kunagi ei suuda ära imestada kui ilus kõik on..ma tahaks nendel üksikutel lagendikel PÜHERDADA, selles tuisu sees, aga ma tean kui halb see oleks. ja isegi kui ma bussiga sõites näen puid, saan ma aru kui väga ma neid igatsen, sest tartus neid ju ei ole.
hea on paides olla. see on nagu teraapia, kus ma midagi erilist ei tee ja saan aru, et kõik on korras, ma ei ole hull...ma ei hakka hulluks minema, kõik läheb ainult paremax. ja ma tahan minna metsa, panna ennast paksult riide, võtta termosega teed ja istuda vaikses metsas ning lihtsalt vaadata puid.
ning samas teine pool ei jõua ära oodata, et maalida, aga ma tean, et kõik mu asjad on tartus, kõik mu asjad on tartus. ja ma peaksin parem puhkama ja mitte maalima, sest see on täielik hullus.
kui kodus olin, sõin kõhu täis ja läksime emaga kirikusse. me ei olnud iial käinud jõulude ajal kirikus. see oli natuke masendav ja kõhedust tekitav, et minus tekkisid segased tunded..seal olles. ma ei tahaks enam jõulude ajal kuulata kõhedat kirikumuusikat, kus kõik tundub nii kurb olevat...inimesed tundusid kurvad, lastejoonistused seintel masendavad..või kujutasin mina kõike ette. aga kodus oli jälle hea olla. hea oli glögi juua, mitte midagi erilist teha ja lihtsalt jutustada. teadmata mida jõulud tähendavad ja et need üldse hetkel on.

häid jõule!

vaadake, ma panin teile siia mingi plugina, et rohkem teie aktiivsust üles utsitada.. saate ühe klikiga öelda mis arvate.. ja nuh mul oleks megahää meel kui te jutustaksite enda jõuludest, aga seda on ilmselt palju palutud.. ja küsimusi saab ikka küsida siit: http://www.formspring.me/angelapilliroog/

maali hindamine/ minu tööd

2010-12-23T19:09:00.006+02:00

musi ja kalli kertule..tegi pilti

maalin

2010-12-23T19:03:00.002+02:00

maali hindamine/ teiste tööd

2010-12-23T18:53:00.005+02:00

enne maali hindamisi

2010-12-22T15:01:00.008+02:00

hanna, kertu

2010-12-20T22:45:00.001+02:00

öö enne maali hindamisi

2010-12-20T22:39:00.005+02:00

hostock/ lily tehtud

2010-12-19T15:00:00.002+02:00

joonistamise hindamised/ minu tööd

2010-12-18T19:57:00.004+02:00

joonistamise hindamine/teiste tööd

2010-12-17T14:38:00.009+02:00

HOSTOCK

2010-12-15T19:04:00.003+02:00

“See on AVALIK PIDU, oodatud on kõiksugu rahvas, või ka mittesugu, aga siiski OODATUD ! Kõigi maade hullud, kutsume teid ühinema !

…Tartu ja Tartu Kunstikooli Jõulupidu “HoStock” toimub 17. Detsember 2010, Greifi trükimuuseumis Esimesel korrusel kahes ruumis, sisenemine on hoovist.

Ühes saalis DJ’d ja teises bändid.
Uksed avanevad koos Rajoonikomiteega kell 20.00

Esinevad :

Planet Spot (impro psy – stoner)
Alan Proosa (bodymusic / discomagnifique / punk)
Crystal Cloisters (Post – Stoner)
Rajoonikomitee (Bassiliin)
Led Boots (Funk)
Morguevara (Reggae / Rock)

KinkyMint (Electronica / Pop / Electro)
Kratt (Post – Lament)
Useless Rusty Gear (Experimental / Post – Noise)
Skiso (Breakcore)
Psychoterror (PunkRock)
Blackeye Redlip (8-bit/ circus breakcore/darkstep)

Pilet : TK / TKK 25.-
Facebookis attendinud ja kostüümis 35.- / 50.-
Dresscode : CIRCUS

Greifi trükimuuseum
Kastani 38
Tartu, Estonia

Algus : 20:00

Tsiteerides Morguevarat :

“Kutsume teid kummalisele muusikalisele üritusele, mis ilmselt kipub kanduma ka teemadesse nagu kunst, ilusad inimesed,”Pilgud universumi mõistatustele Douglas Adamsi vaimus kuid läbi Tartu boheemlase silmade” ning transpersonaalsem seks ja miks mitte ka linn.”

Võib esineda muudatusi.

Plakati suurmeister on meie austatud Kuldar Leement ! Suurimad tänud ja suudlused”

kids

2010-12-11T23:25:00.010+02:00

see parempoolne on eriti äge..

taust on megahää!

sattusin mingi aeg koos jaaniga kaubamajja. tahtsin sealt tanka maali jaoks kuldset markerit, mille ka sain, aga lisaks eriti ägeda näituseelamuse. trtu lastekunstikooli pisikeste tööd. ausaltöeldes see on üks paremaid näitusi, kuhu viimasel ajal sattunud olen. võix öelda, et kõigi tartu galeriide näitused kahvatavad nende laste tööde kõrval. enamasti olen kiirelt näituseavamiselt läbi käinud ning tööd ära vaadanud. polegi nagu mingit erilist visuaalset poolt. kõik on ülesehitatud idee enda peale, aga mingit head pilti juures pole. see on teisejärguline või lihtsalt mulle arusaamatu. seepärast oli selle näituse avastamine täiesti ootamatus kohas eriti värskendav. ilmselt olen mina liiga valiv, aga kunsti juures hindan pigem visuaalset poolt kui liiga sügavalt ideesse minemist ja sellesse kinni jäämist. kui töödelt, millel on mahukas sisu ning tühine visuaalne pool, ära võtta ideekirjeldus, siis ei ole sellest visuaalsest poolest ju ka kasu. küll aga tööd, millel on nauditav ja hää visuaalne pool, on igaljuhul ja igatepidi kõnetavad. võtad idee ära, aga alles on visuaal ja sellest juba tekivad vaatajal endal ideed. seepärast ei jutusta mina enda tööde juurde eriti, aga ma loodan, et teil tekivad omad mõtted ja need mõtted ongi minu piltide ideed.

kuid mida arvate teie...mida otsite teie kunstis ja mis on teile oluline kui käite näiteks mõnel näitusel? kas viitsite lugeda nõrga visuaaliga töö kõrvalt pikki ideekirjeldusi või tõmbab teid pigem tugeva visuaalse poolega näitused? jne